Pool möödas..

November juba käes, täiesti ootamatult. Pool ära olemise aega on seega juba möödas – peab varsti tagasituleku peale ka mõtlema hakkama. Singapurist lahkun arvatavasti kusagil novembi lõpus ja sealt edasi on plaanis Kagu-Aasia Mekongi piirkonnale väike ring peale teha. Sellest jõuan veel hiljem rääkida, kui plaanid selgemad on.

Praegu lõpetan vaikselt pooleli olevaid ülesaindeid koolis. Täna hommikul sain just arvuti ainega asjad kaelast ära, jäänud ainult viimane test. Hiina keeles on ka jäänud veel lõputest ja suuline vastamine. Ehituse aines on tööd kõige rohkem. Semestri projekt vaja lõpetada ja laborite raportid kirjutada. See on siis ka ainuke aine, kus on päris eksam vaja teha. Muidu oleksin juba novembri keskel vaba, aga eksam on sessi ajal kuu lõpus. Tundub, et seda teist semestrit siin hakkan hiljem taga igatsema. Olen eluga siin ära harjunud ja nüüd tahaks nagu seda ühte semestrit veel, millega siinseid õppimisvõimalusi ka rohkem ära kasutada saaks.

Seal vahepeal, enne eksamit, on plaanis minna Kagu-Aasia kõrgemat tippu vallutama. Mt. Kinabalu, mis asub Borneo saare Malaisia osas. Mägi on 4095m ja ronimine võtab 2 päeva. Juttude järgi pidavat päris huvitav olema. Ja see on siis 2 nädala pärast juba..

Eelmisel pühapäeval sai juba natuke ronimist harjutatud ka. Või siis pigem kõrgeima tipu vallutamist harjutatud, ronimist eriti ei olnud. Singapuri kõrgem punkt on üks küngas saare keskel. See ala on nö. džungli-park. Erinevad matkarajad, vahepeal isegi oli täiesti metsas olemise tunne. Seal käivad kohalikud sportimas ja niisama perega nädalavahetust veetmas. 163m kõrgusel on künka tipp.